Conure ja aratinga vahele ei saa küll tõmmata võrdusmärki, kuna aratinga on vaid conure üks 
alaliikidest, kuid eesti keelest on tuntud siiski rohkem aratinga, samas kui conure pole eesti keelde üldse tõlgitud ja ilmselt seda ei tehta ka. Niipalju siis vabanduseks lonkavale pealkirjale.
Conure´d elavad looduslikult Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Conure on oma ilu ja intelligentsuse tõttu saanud mujal maailmas väga populaarseks, kuid Eestis on ta veel suhteliselt vähetuntud. Eestis võib teda (tavaliselt aratingat) vahel harva kaupluses müügil kohata, kuid sel juhul pole lind enam noor ja temast ei pruugi saada sõbralikku käelindu. Noori linde seevastu on üsna lihtne taltsaks muuta, nad on seltskondlikud, aktiivsed ja armastavad õppida uusi trikke. Paljud conure´d on võimelised õppima ära ka mõne sõna, kuid nende kileda hääle tõttu ei pruugi need alati arusaadavad olla. Conure´d on tugevad linnud ning on harva haiged. Conured on lõhkumishimulised ja vajavad palju mänguasju. Kui neile piisavalt närimismaterjali ei võimaldata, võivad nad puuris olles hakata igavusest endalt sulgi katkuma või väljaspool puuri korterisisustust lõhkuma. Ka armastavad nad palju ronida.
Conuresid liigitatakse väikesest kuni keskmise suurusega papagoide hulka. Värvi ulatus on neil alates rohelisest kuni briljant-kollaseni, on punast ja oranzhi, valget ja pruuni. Conure´del on sale keha peene astmeliste sulgedega sabaga. Mõnel liigil on lühike saba, mis muutub kitsamaks tipust, mõnel pikk peenike saba. Conure´del on lai tugev nokk, värvuselt hallikas-valgest mustani ning küllaltki lai nokapealne vahanahk. Peaaegu kõikidel liikidel on selgelt eristuv silmaümbrusring, mis võib emasel olla reeglina kitsam kui isastel.
Nende hääl on järsk, kile kriiskamine. Conured oma lemmikuks valides tuleb enne linnu koju toomist mõelda naabritele, st kas elate korter- või eramajas. Kui teil on tavaks päeval magada, siis tuleks panna puur võimalikult kaugele oma magamiskohast, kui te ei soovi unelauluks kuulata prääksatusi ja kriiskeid. Peaaegu kõik conure liigid on hoolimata oma suhteliselt väiksest kasvust kõva häälega. Kõige enam sobivad oma hääle poolest linnakorterisse Pyrrhura conured, kuna nende hääl on võrreldes teistega veidi vaiksem, eriti siis, kui on tegemist üksiku linnuga. Seevastu Patagonia ja Nanday conure´d on eriti lärmakad, samuti enamik Aratingasid.
Sugu ei ole conure´del välise vaatlemise põhjal võimalik kindlaks teha, ka kogenud linnukasvatajatel mitte. Seda saab teha üksnes teaduslikult – kas vereanalüüsiga või DNA testiga. Mõnel liigil saab seda siiski teha silmaiirise järgi, mis emastel on punane ja isastel must.
Hooldus
Väga tähtis on, et lind saaks korrapäraselt end veega kasta. Kui ta ise suplusvannis (milleks sobib madalaääreline kauss, kuhu linnul on kerge kõigepealt äärele ja siis sinna sisse hüpata) käia ei soovi, tuleb teda ise pihustit piserdada reguleerides seda nii, et saaks udusarnase piserduse. Pihustit suunata nii, et piisad langeksid ülevalt alla, mitte otse linnu peale.
Paljud soovitavad conure´del tiivad kärpida lasta, et hoida lindu toas vabalt ringi lendamast, kuna nad on üsna suured lõhkujad ning samuti ärahodmaks juhuslikult läbi lahtise akna õue lendamast. Tiibade kärpimist peaks siiski otsustama iga omanik ise vastavalt koerterioludele, linnu iseloomule jmt. Kindlasti lendab conure korteris vähem ringi kui näitkes viirpapagoi. Oma küüsi ja nokka hooldavad conure´d üldjuhul ise väga edukalt, kui neile piisavalt närimist ja ronimist võimaldada. Selleks on head igasugused erineva paksusega oksad ning samuti õrtele kinnitatav liivapaber ning igasugused erinevad mineraalkividest õrred, mida poodides juba üsna laialt müügil. Kuid kui linnu nokk ja küüned ikka liiga pikaks kasvavad, tuleb neid lõigata.
Toit
Looduses toituvad conure´d muruseemnetest, pähklitest, marjadest, puuviljadest, lilledest, pungadest, putukatest ja teradest. Süüa tuleks panna paar korda päevas – seemnesegu hommikul ning värsket sööki õhtuks. Conure´de toit peaks koosnema kvaliteetsest seemnesegust koos erinevate puuviljadega, rohelisega, kukeleivaga, mõnikord võib pakkuda ka jahuusse. Samuti tuleb hoolitseda, et neil oleks käepärast seepialuu, sõmer liiv ja austri koored. Vitamiine võib lisada joogivee või söögi hulka. Täiendavalt tuleks neile pakkuda õuna, greipi, mitmeid köögivilju nagu lehtsalat, vesihein, võilill, porgand, mais, hernes, magus kartul, peet, brokkoli, maapähkel. Väga oluline on a-vitamiin ja beeta-karotiin, mis tagavad tugeva naha ja ilusa sulestiku, hoolitsevad tugeva immuunsussüsteemi eest, samuti on head silmadele ja seedimisele. Mõnikord võib anda isegi natuke koera toitu, samuti kana või kalkuniliha. Täiendava valgusisaldusega on kodujuust, peenestatud muna. Iga päev tuleb anda värsket vett.
Keelatud on anda shokolaadi, avokaadot, koffeiini ja alkoholi. Ei ole soovitav spinat, seened, toores kartul, sibul, rabarber, keetmata oad.
Puur
Puur peab olema piisavalt suur: õrrel seistes ei tohi linnu pea puutuda vastu puurilage ning saba vastu maad ega tiivad väljasirutatutena vastu puuriseina. Ümar puur ei ole soovitav, kuna linnul ei ole siis ühtki nurka, kuhu end peitu suruda, kui ta end ohustatuna tunneb. Ümar puur võib küll suur olla, kuid ruumi ei ole seal nii palju kui kandilises puuris. Sinna on ka raske paigutada õrsi.
Kuna conure´d tahavad palju ronida, siis tuleks eelistada horisontaalsete võredega puure vertikaalsetele sest vertikaalsetel võredel on raske ronida.
Väiksemate conure´de puuri mõõtmed peaksid olema 60x40x50 ja suurematel 120x65x100. Kui lind käib puuris ainult magamas ja söömas, võib puur olla ka väiksem. Conure eelistab magada kohas, kus mingi kaitsev katus ta pea kohal oleks.
Pesitsus Conure paljuneb kodustes tingimustes suhteliselt hästi.Väiksemad conure liigid on valmis munema 2 aastaselt, suuremad 3,5-4 aastaselt. Pesakasti suurus peaks olema 30x30x30 (aratinga ja pyrrhura conure´del) ning selle täiteks võiks kasutada männilaaste, turvast või muud pehmet materjali. Pesakasti peaks olema reeglina puidust, kuid sobib ka metallist, kui papagoi puust kasti närima kipub. Niiskus peaks olema 50-55 %. Peale paaritumist hakkab emalind enamus ajast veetma pesakastis. Muneb üle päeva ühe muna, kokku 3-8 muna. Haudub umbes 27 päeva. Pojad väljuvad pesakastist 50 päeva vanuselt. Suled tulevad 49-56 päeva vanuselt. Iseseisvuvad 60-86 päevaselt.
Fotol minu ljaano-aratinga nimega Papuke
liigid
Conure´d on eri liike. Järgnevalt on loetletud 7 conure alaliiki. Eestikeelseid nimetusi ei ole kõikidele leidnud ja need jätsin inglise keelseks, kuid nii vähe kui eestikeelseid leidsin, võtsin internetilehelt Maailma lindude nimetused.
Aratinga – kõige liigirohkem ja enim levinud.Aratinga nimi on tulnud nende papagoide sarnasuse tõttu aaraga ning sõna „Tinga“ tähendab miniatuurset – sealt tulebki kokku aratinga ehk väike aara.
-
Sinipea-aratinga (Blue-crowned conure,aratinga a. acuticaudata) PILT
-
Kaktuse aratinga (Cactus Conure, aratinga cactorum) PILT
-
Kuuba aratinga (Cuban Conure, aratinga euops) PILT
- ? (Dusky-headed, Conure, aratinga weddellii) PILT
- Kostariika aratinga (Finsch´s Conure, aratinga finschi) PILT
- Tulipea-aratinga (Gold-capped Conure, aratinga auricapilla) PILT
- kuldaratinga (Golden conures, aratinga guarouba) PILT
- Rohearatinga (Green Conure, aratinga h. Holochlora) PILT
- Haiti aratinga (Hispaniolan Conure, aratinga chloroptera) PILT
- ? (Jamaican Conure, aratinga jandaya) PILT
- Mägiaratinga (Mitred Conure, aratinga mitrata) PILT
- Rannikuaratinga (Orange-fronted Conure, aratinga canicularis) PILT
- Kampo-aratinga (Peach-fronted Conure, aratinga aurea) PILT
- Kaljuaratinga (Red-fronted Conure, aratinga wagleri) - PILT
- Punapea-aratinga (Red-masked Conure, aratinga erythrogenya) – PILT
- Ljaano-aratinga (Brown-throated Conure, ka St Thomas Conure,aratinga pertinax) - PILT
- Päikese-aratinga (Sun Conure, aratinga solstitialis) PILT
- Salu-aratinga (White-eyed Conure, aratinga leucophthalma) PILT
Võrkpapagoid kellest kõige levinumad Araukaaria-võrkpapagoi ja Pyrrhura molinae
-
Tumekiird-võrkpapagoi Black-capped Conure (pyrrhura rupicola) PILT
-
? Crimson-belied Conure, (Pyrrhura perlata rhodogaster) PILT
-
Tepui-võrkpapagoi Fiery-shouldered Conure (pyrrhura egregia) PILT
-
? Green-cheeked conure (pyrrhura molinae) PILT
-
Araukaaria-võrkpapagoi Maroon-bellied Conure (pyrrhura frontalis) PILT
-
Pruunhänd-võrkpapagoi Maroon-tailed Conure (pyrrhura melanura) PILT
-
Selva-võrkpapagoi Painted Conure (pyrrhura picta) PILT
-
Ruskepõsk-võrkpapagoi White-eared Conure (pyrrhura leucotis) PILT
Kaldapapagoi (Patagonian Conure, Cyanoliseus patagonus) on ainuke liik sellest sugukonnas ning on kasvult kõige suurem conure liik, elab Argentiinas, Tsiilis, Uruguais PILT
Mustpea-aratinga (Nanday conure, nandayus nenday) on samuti ainuke oma liigi esindaja, elab põhiliselt Argentiinas, Brasiilias, Boliivias ja Paraguays PILT
Pöögipapagoid
-
Väike-pöögipapagoi (Austral Conure, enicognathus ferrugineus) PILT
-
Tshiili-pöögipapagoi (Slender-billed Conure, enicognathus leptorhynchus) PILT
Endangered Conure
-
Vahapalm-papagoi (Yellow-eared conure,ognorhynchus icterotis) PILT
-
kivijugapuu-papagoi (Golden-Plumed Conure,leptosittaca branickii)
PILT
Conuropsis - ainukesed kaks conure´d, kes elasid Põhja-Ameerikas, kuid kes nüüdseks on kadunud. Viimane teadaolev karoliinapapagoi suri loomaaias 1918. aastal.
-
-
? (The Louisiana Parakeet, conuropsis ludovicianus)
Conure kohta saab lugeda veel netilehelt Conure Community ja Conure Association
