kaeluspapagoi
Väärispapagoid on peetud vangistuses juba tuhandeid aastaid, ta oli tuntud juba Aleksander Suure ajal. Looduslikult on nende paiknemispiirkond Põhja-Aafrikast Aasiani. Taluvad ka hästi külma. 
Väärispapagoidel aretatakse pidevalt uusi värvitoone, ka halle ja albiinosid.
Meil kõige tuntumad on kaeluspapagoid. Nad on levinud troopilises Aafrikas Rohelise neeme saartest kuni Põhja-Etioopiani, Lõuna-Aasias Pakistanist Kagu-Hiinani, lõuna suunas Sri Lankani. Nende nimi tuleneb isasel papagoil kaela ümber olevast mustast rõngast, mille ääres on natuke helepunast. Rõngas on ainult isasel papagoil ja ilmub kaela ümber alles 2-3 eluaastal. Kaeluspapagoi pikkus on 42-42 cm, eriti pikk on tema saba. Linnu eluea pikkuseks on 25-30 aastat.
Pesitsus:
Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Koorumise järel toidab isane ka poegi. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Noor kaeluspapagoi meenutab täiskasvanud emast, aga tema silmaiirised on hallimad ja nokk heledam.
Kaeluspapagoid on suhteliselt lihtne pidada, tema hääl on võrdlemisi meeldiv. Üksikud papagoid võivad õppida selgeks ka mõne sõna. Kaeluspapagoi on elav lind ja hea lendaja. Tema pika saba tõttu peaks olema tal võimalikult suur puu, nii et õrrel istudes ei puutuks saba vastu maad ega vastu lage.
Kaeluspapagoid võib pidada ka üksikuna, kuid loomulikult vajab ta sel juhul palju inimseltsi.
Kaeluspapagoid soovitatakse ka algajamale linnukasvatajale.
Fotol kaeluspapagoi Tallinna loomaaias
liigid
Nimel klikkides avaneb pilt
Inglise keeles ja põhjalikumalt saab väärispapagoidest lugeda internetilehelt Psittacula World
|
